Holland on riik, kus MDMA-d on lõõgastuslikel eesmärkidel kasutatud ligi nelikümmend aastat. Tänaseks on enam kui iga kümnes inimene Hollandis MDMA-d vähemalt ühe korra tarvitanud. Samas on Holland tuntud ka Euroopa sünteetiliste uimastite keskusena, kus toodetakse tööstuslikes kogustes illegaalset MDMA-d, et seda suuresti eksportida välisriikidesse. Selle taga oleva organiseeritud kuritegevuse jõuline tugevnemine on põhjustanud riigis tõsiseid probleeme, millele otsitakse uusi lahendusi.

MDMA-d teemana käsitledes rõhutab Hollandi Riiklik Komisjon, et lihtsaid vastuseid ei ole. Ent kuna uimastipoliitikat pole aastakümneid põhjalikult analüüsitud ega muudetud, oleks selleks viimane aeg. MDMA terapeutiline potentsiaal vajab komisjoni sõnul edasi arendamist, et aidata post-traumaatilise stressihäire (PTSH) all kannatavaid inimesi. 

Raport on jaotatud kolme ossa: kõigepealt sissejuhatav MDMA lühiajalugu, seejärel sissevaade ecstasy lõõgastuslikust kasutamisest ja viimaks uurimus MDMA terapeutilistest väljunditest. Sealjuures rõhutatakse lõõgastusliku ja terapeutilise kasutuse eristamise vajalikkust. Ecstasy tabletid on tuntud ennekõike peodroogidena, millesse on sageli sisse segatud teisi potentsiaalselt kahjulikke aineid. Kuna tihti tarbitakse ecstasyt keskkondades, mis ei pruugi olla optimaalsed, võib nii enam esineda soovimatuid ja tervisele ohtlikke kõrvalmõjusid. Terapeutilises kontrollitud keskkonnas kasutatakse aga farmakoloogiliselt puhast MDMA-d ja teraapiaseanside jooksul on alati juures välja õpetatud tugipersonal. 

MDMA puhul tuuakse välja aine suhtelist head ohutusprofiili. Samuti pole aine märkimisväärselt sõltuvust tekitav, nagu seda on näiteks alkohol ja kokaiin. Samas on keeruline hinnata üksnes MDMA pikaajalist mõju, kuna regulaarsete tarvitajate puhul on sage ka teiste psühhotroopsete ainete kasutamine. Võimalike kahjude puhul tuuakse välja liialt suure MDMA kontsentratsiooniga ecstasy tablettide levimist ja ebasoodsas keskkonnas ainete tarvitamist. Risk on suurem, kui ainet tarvitatakse palavates tingimustes ühes intensiivse tantsimisega, mille tulemusel võib tekkida ülekuumenemine. See võib kahjustada siseorganeid ja äärmuslikel juhtudel olla isegi eluohtlik. 

Tänu põhjalikule teavitustööle on keskmine MDMA tarvitaja Hollandis võrdlemisi teadlik aine mõjudest, mistõttu suudetakse kaasnevaid riske enamjaolt edukalt maandada. Kuigi ecstasy tarvitajaid on Hollandis arvuliselt palju, on raporti põhjal tarvitatavad kogused pigem väikesed. Kuna ka peokeskkondades, kus ainet tarvitatakse, on sageli kahjude vähendamise tugipunktid, võib Hollandis MDMA tarvitamisega seotud kahjud olla leebemad kui naaberriikides. Antud lähenemine päästab inimeste elusid, mistõttu komisjon selle vajalikkust ka rõhutab. 

Teisalt on MDMA tootmine kasvanud riigis metsikult suureks. Seda ennekõike tulenevalt välisturgudest, kuhu organiseeritud kuritegevus oma toodangut suuresti suunab. Hollandi politsei jaoks tähendab see ränka tööd ja sageli kokkupuuteid vägivallaga, mille mõjusid on ühiskonnas aina enam tunda. Kuniks organiseeritud kuritegevus vohab ja erinevad MDMA reguleerimisvõimalusi pole põhjalikult analüüsitud, soovitab komisjon jätta aine I kategooria keelatud ainete hulka - isegi kui rahvatervise seisukohalt pole see liigitus põhjendatud, pidades silmas märgatavalt kahjulikumaid psühhotroopseid aineid, mis antud nimekirja kuuluvad. 

MDMA toega teraapiale pühendatud peatükkides pööratakse tähelepanu aine kasutamisele ravimina PTSH ravis. Seda ravisuunda on senistes teadustöödes kõige põhjalikumalt uuritud, mille tulemusel on Ameerika Ühendriikides hetkel MDMA toega teraapia kasutusele võtmine Ühendriikide Ravimi- ja Toiduameti (FDA) hindamisel. Kuigi erinevaid ravivõimalusi PTSH raviks on ka praegu, ei ole nad alati efektiised ega toimi kõigi patsientide puhul. MDMA toega teraapia puhul märgitakse selle ohutust ja märkimisväärset ravitoimet, seda eriti patsientide puhul, keda praegu levinud ravivormid pole aidanud.

Isegi kui Ühendriikides peaks augustikuus FDA otsus MDMA toega teraapia kasutuselevõtuks tulema positiivne, poleks sellel vahetut mõju Euroopale ega Hollandile. Sellest tulenevalt peab komisjon hädavajalikuks astuda poliitilisi samme, et MDMA toega teraapiat saaks Hollandis pakkuda tõsise PTSH diagnoosiga inimestele. 

Hollandis kannatab PTSH all ligikaudu 6% elanikkonnast ehk 400 000 inimest. Naised kogevad PTSH-d ligi kaks korda sagedamini kui mehed. Sealjuures on PTSH rohkem levinud teatud elukutsete puhul nagu tervishoiutöötajad, politseinikud, kaitsetöötajad, päästjad ja transporditöötajad. Vähem kui veerand PTSH patsientidest saavad riigis praegu vaimse tervise abi. Sageli kirjutatakse inimestele sümptomite leevenduseks välja bensodiasepiine või antidepressante. Kuigi sümptomeid võivad need ravimid leevendada, ei ole nad mõeldud PTSH raviks. Seetõttu võib patsientide seas esineda hoopis juhtumeid, kus välja kirjutatud ravimite tarvitamine muutub inimese jaoks krooniliseks. Seetõttu soovitatakse arstidel vähendada bensodiasepiinide ja antidepressantide välja kirjutamist. Praegu tunnustatud PTSH ravivormidest on kõige mõjusamad kognitiivne käitumisteraapia (CBT) ja EMDR (ingl k Eye Movement Desensitization and Reprocessing). MDMA toega teraapia võiks komisjoni hinnangul olla näidustatud neile patsientidele, kes ei reageeri ei CBT ega EMDR teraapiale.  

Kuigi MDMA on nii Hollandi riigis kui rahvusvaheliselt registreeritud keelatud ainena, ei välista see komisjoni sõnul aine kasutamist ravimina. Seda näitlikustavad ka arengud nii Ühendriikides kui Austraalias, kus MDMA toega teraapia reguleerimise poole on astutud väga konkreetseid samme. Eelnevat silmas pidades soovitab komisjon, et MDMA toega teraapia kasutuselevõtuga tegeletaks riigis nii kiiresti kui võimalik. Ühe võimalusena tuuakse välja ulatusliku pikaajalise teadusuuringu loomist, milles võiksid osaleda just PTSH patsiendid. Säärane laiapõhjaline uuring pakuks ühtlasi väärtuslikku teavet MDMA toega teraapia otstarbekuse ja majandusliku jätkusuutlikkuse kohta. 

Riiklik Komisjon mainib lõpetuseks tõsiasja, et MDMA-d kasutatakse juba praegu põrandaalustes ringkondades terapeutilise taotlusega. Kuna neil puhkudel ei vii sessioone läbi välja õpetatud professionaalid, võib järelvalve ja vajalik tugi olla puudulik või koguni ebakompetentne. Teadlikkuse kasvatamine ja informeerimine mittereguleeritud kasutamise võimalike ohtude kohta on seega aina enam vajalikud, et vähendada MDMA tarvitamisega seotud võimalikke kahjusid. 

Raport tunnistab, et poliitiline debatt psühhotroopsete ainete teemal on Hollandis polariseeritud. Komisjoni hinnangul on oluline hoida diskussioonis tasakaalukat joont ja tugineda järgmisi samme kujundades mõõdukusele. On palju erinevaid mudeleid, kuhu MDMA reguleerimine võib tulevikus liikuda - peamine on lähtuda sealjuures rahvatervise põhimõtetest ja teaduspõhisest poliitikaloomest. 

Üle aasta aja tegutsenud Hollandi Riiklikku Komisjoni kuulusid Prof. Brigit Toebes,  (Groeningeni ülikool), Prof. Wim van den Brink (Amsterdami ülikool), Femke Gresnigt (kiirabiarst Amsterdami OLVG haiglas), Martha de Jonge (Trimbos Instituut), Prof. Emile Kolthoff (Open University) ja prof. Eric Vermetten (Leideni ülikooli meditsiinikeskus). Raporti koostamisel konsulteeriti üle kolmekümne valdkonna eksperdiga ja üheksa organisatsiooniga nii Hollandist kui välisriikidest. 

Loe raportit täismahus: https://www.government.nl/documents/reports/2024/05/31/mdma-beyond-ecsta