Pildi autor/litsents: Sander Leesment / Ypsilon.ee
MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühing „LUNEST“ algatas augustis petitsiooni, milles kutsus Riigikogu ja valitsust kaaluma ühingu ettepanekuid narko- ja karistuspoliitika ümberkujundamiseks. Hiljuti vajaliku hulga hääli kokku saanud petitsiooni seisukohti toetab ka SA TAIP.
03.11.2024
Algatus juhib tähelepanu asjaolule, et iganenud või tagurlikud karistuspoliitilised meetmed võimendavad uimastikahjusid selle asemel, et soodustada riikliku uimastiennetuse strateegia eesmärke.
„Praeguse uimastipoliitika reform on ka vaimse tervise valdkonna jaoks väga oluline,” nõustus SA TAIP nõukogu esimees ning psühhiaater Viljar Veede. „Kehtivad piirangud Eesti seadusandluses mõjutavad muuhulgas ka uute psühhiaatriliste ravimite väljatöötamist ja kasutuselevõttu.” Ta kinnitas, et SA TAIP on valmis olema ekspertiisiga reformiprotsessis kaasas ja toetama järgmiseid samme olukorra muutmiseks.
Kolm suuremat ettepanekut Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele
Allikatele nagu Tervise Arengu Instituudi uuringud ja ülevaated Euroopa Liidu riikide karistuspraktikatest toetudes leidsid algatuse koostajad, et narkosüütegude eest karistamine arestiga ja eelseisev trahviühiku määra tõus teeksid sõltuvushäirega elavate inimeste jaoks niigi keerulise ja sageli kuluka abi ja ravi leidmise protsessi veelgi keerulisemaks. Seda arvesse võttes edastatati algatusega Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele järgmised ettepanekud.
Kaaluda, et narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest ei oleks võimalik võtta isikutelt vabadust, ehk karistusena ei oleks võimalik määrata aresti.
Kaaluda, et narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest määratav rahaline karistus oleks väiksem kui senine 300 trahviühikut, ja et võimalik maksimaalne rahatrahvi suurus ei ületaks praegu kehtivat maksimaalset võimalikku trahvisummat (kuni 1200 eurot).
Kaaluda aine tarvitamise kui üldse kõige vähem ohtlikuma teo süüteo koosseisust välja arvamist või sellele eraldi leebema koosseisu loomist.
„Rahvusvaheliste uimastikeeluseaduste enam kui sajandi pikkune ajalugu on näidanud, et pealtnäha lihtsad, sirgjoonelised ja poliitiliselt mugavad meetmed nagu lauskeelustamine ja tarvitajate karistamine ei toimi, vaid teevad olukorra hullemaks,“ võtavad autorid rahvaalgatuse kokku. Algatajad usuvad, et käesolevas petitsioonis välja pakutud meetmed on vähim, mida meie riik saab teha, et ühiskond saaks viimaks astuda kindlalt ohutuma, tõhusama ja inimväärsema uimastipoliitika suunas. Nõutakse, et Riigikogu ja Vabariigi Valitsus asuksid pakutud meetmeid kõige lähemas võimalikus tulevikus vaagima ja ellu rakendama.
Mis saab vajaliku hulga hääli saanud rahvahääletusest edasi?
Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ütleb: kollektiivse pöördumise menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus 30 kalendripäeva jooksul kollektiivse pöördumise esitamisest arvates. Kui Riigikogu juhatus otsustab pöördumise menetlusse võtta, edastab ta selle asjaomasele Riigikogu komisjonile või komisjonidele menetlemiseks. Komisjon arutab pöördumist kolme kuu jooksul ning teeb otsuse pöördumise kohta kuue kuu jooksul pöördumise menetlusse võtmisest arvates. Komisjonile on pöördumise menetlemine ning selle suhtes seisukoha kujundamine kohustuslik.
Algatusega on võimalik tutvuda siin.
Rahvaalgatusega liitunud ühendused: MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühing "LUNEST", MTÜ TRUST, Ypsilon, Ööhaldjad MTÜ ning SA TAIP. MTÜ Lunest juhatuse liige Mart Kalvet on SA TAIP nõukogu liige.
Artikkel on refereeritud Lunest.ee uudisest 13. augustil 2024.